Emotsioonid, nii positiivsed kui negatiivsed on inimese igapäevaelu lahutamatu osa – nende tekkimine teatavate neuropsühholoogiliste protsesside tulemusena on suuresti tahtest olenematu. Reeglina ei teki tervel inimesel raskusi positiivsete emotsioonide reguleerimisega, kuid sagedasti võivad rohked negatiivsed emotsioonid tekitada raskusi igapäevasel toimetulekul ja soodustada ebasoovitavat käitumist ning selle taustal konflikte lähedaste ja kolleegidega või lausa agressiivsust nii enda kui teiste suhtes.
Loengu jooksul püüame saada vastused järgnevatele küsimustele:
Mis on emotsioonid ja millised on nende neurobioloogilised tekkemehaanismid?
Miks mõned inimesed suudavad oma emotsioone paremini juhtuda kui teised?
Miks on inimesel mõnikord raske negatiivsete emotsioonidega toime tulla?
Mis juhtub, kui inimene kogeb liiga palju negatiivseid emotsioone?
Mis on empaatia ja mis võib juhtuda siis, kui inimesel on seda keskmisest vähem?
Kuidas ise oma emotsioone paremini kontrollida?
Millal võivad raskused emotsioonide reguleerimisel viidata psüühikahäirele?
Millal tasuks probleemiga pöörduda professionaali poole?
Töötuba viib läbi Mari-Liis Mägi, kes on kliinilise kohtupsühholoogi eripädevusega kliiniline psühholoog. Ta on omandanud magistrikraadi psühholoogias Tartu Ülikoolis, saanud kohtueksperdi väljaõppe Eesti Kohtupsühhiaatria- ja Kohtupsühholoogia ühingu juures ning töötab kohtupsühhiaatriliste patsientidega Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas, peamiselt neuroloogiliste ja orgaaniliste häiretega patsientidega Ida-Viru keskhaiglas ning meeleolu- ja ärevushäiretega patsientidega Confido Meditsiinikeskuses. Samuti on ta riiklikult tunnustatud kohtupsühholoogiaekspert ning teostab kohtupsühhiaatrilisi- ja psühholoogilisi kompleksekspertiise ning õpetab Tartu ülikooli psühholoogia instituudis kohtupsühholoogiat. Käesolevalt teeb ta ka teadustööd vägivallariski hindamise mõõdikute valideerimise valdkonnas. Varasemalt on ta töötanud Vanglateenistuses kliinilise psühholoogina, viinud läbi kohtupsühholoogia teemalisi koolitusi kohtunikele ja kohtujuristidele, Vanglateenistuse ametnikele, Sisekaitseakadeemia korrektsiooni eriala ja Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudi tudengitele. Tema peamisteks huvi- ja tegevusvaldkondadeks on vägivallariski ja düssotsiaalse käitumise tõenduspõhine kontseptualiseerimine ja prognoosimine, psüühikahäirete diferentsiaaldiagnostika ja neuropsühholoogiline hindamine. Erialaste huvide hulka kuulub psühhopatoloogiale lisaks ka psühhopaatia ja muude, amoraalset, antisotsiaalset ja agressiivset käitumist tingivate, normi piires hälbivate isiksusetüüpide kognitiivsed mudelid ja neurobioloogia.
Ta on Eesti Kohtupsühhiaatria- ja Kohtupsühholoogia Ühingu ning Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu liige.
Töötoa link, salasõna ja täiendavad juhised edastatakse kõigi registreerunute e-mailile töötoa toimumise päeva hommikul.