Meie heade mõtete projektid
The Academy of Good Thoughts püüab lisaks oma põhitegevusele märgata meie kõigi tervist ja vaimset tervist puudutavaid väljakutseid- panustame teadlikkuse tõstmisesse ja võimalustesse tekitada muutusi mõtetes seal, kus see võimalik on. Siia lehele kogume kokku kirjeldatud eesmärgiga projektid.
Jaan Aru loeng nutiseadmetest, nutisõltuvusest ja laste andekusest
Nutiseadmed on saanud lahutamatuks osaks meie elust. Ehkki kahtlemata teevad need seadmed meie elu mugavamaks on nutisõltuvus üha kasvav probleem nii täiskasvanute, kui laste seas. Puhtalt harjumusest avame kümneid kordi päevas erinevaid app´e ja meediakanaleid, veedame arutult palju aega sotsiaalmeedias, kontrollime maniakaalselt ka töövälisel ajal oma e-maile jpm. Nutisõltuvuse loengus räägib ajuteadlane Jaan Aru sellest, kuidas infotehnoloogiast tulvil maailmas oma aju hoida ja võimaliku nutisõltuvusega toime tulla.
Loengus arutleb Jaan Aru järgnevate küsimuste üle:
Mis on nutiseadmete probleem ajuteaduse vaatevinklist? Kas nutiseade on töö ja produktiivsuse toetaja või vastupidi? Miks on ilma ekraanita aeg ajule hea? Kas see, et lapsed on nutiseadmetes, on paratamatu? Kuidas nutisõltuvusest lahti saada? Kuidas kasutada oma aju täit potentsiaali?
Jaan Aru on Tartu Ülikooli ajuteadlane ja psühholoog, kes on omandanud doktorikraadi Max Plancki aju-uuringute instituudis Frankfurdis. Oma teadustöö eest on ta pälvinud Barbara Wengeleri auhinna, 2016. aastal Eesti teaduse populariseerimise auhinna ja 2019. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia. Koos Talis Bachmanniga on ta kirjutanud raamatu „Tähelepanu ja teadvus“, mis ilmus 2009. aastal. Oma teise raamatu andis noor teadlane välja 2017. aasta algul ning selleks oli menukas aju, taju ja und käsitlev raamat “Ajust ja arust“. Värsekest raamatust “Loovusest ja logelemisest” on põhjust selles loengus rääkida, kuivõrd see käsitleb ka nutsiõltuvusega seonduvat.
Vaktsineerimisest emotsioonide vabalt ja teaduslikult
Koroonaviirus leidis oma tee meie sekka täpselt aasta tagasi. Viirus on tulnud, selleks, et jääda. Seega on tähtis, et ühiskond oleks sellega seotud teemadega faktipõhiselt kursis.
Töötoas arutlesime järgmistel teemadel:
- Mis on viirused ja kuidas nad töötavad?
- Kuidas kaitseb meid immuunsüsteem?
- Kuidas töötavad vaktsiinid ja mis nende erinevused on?
- Kas ühte vaktsiini peaks teisele eelistama?
- Mida toovad endaga kaasa uued tüved?
- Kui suur on haiguse läbipõdemise ja vaktsineerimise kaitse/antikehade erinevus?
Töötuba viis läbi Erik Abner, kes on Tartu Ülikooli genoomika instituudi funktsionaalse genoomika teadur. Tema varasem taust on molekulaarbioloogias, mis on teadusvaldkond, kus uuritakse haigusi nende madalaimal bioloogilisel tasandil – olgu need haigused geneetilised, nakkushaigused või põhjustatud hoopis keskkonnategurite poolt. Ühtlasi mõeldakse selles teadusvaldkonnas välja uusi ravimeid ja vaktsiine. Oma töös on Erik tegelenud erinevate viiruste nagu taimeviirused, inimgenoomis peituvad surnud viirused ja kõige enam HIV uurimisele. Viimased 2 aastat on Erik töötanud Eesti geenivaramus, kus tema varasemaid teadmisi viroloogiast, farmakoloogiast ja haiguste bioloogiast läheb igapäevaselt tarvis.
Koroonakriisi kontekstis on Erik võtnud endale südameasjaks viirustest faktipõhiselt rääkimise. Erik ütleb ise: „Nähes, millises mahus on viimase 12 kuuga hakanud levima rahvatervise teemadel väärinformatsiooni, soovin oma teadmisi teistele edasi anda. Minu lähenemine on lihtne – selgita asju võimalikult lihtsalt aga ära jäta ka midagi hädavajalikku välja. Loodan, et ka Sina leiad minu loengust miskit uut ja huvitavat.“