Ajuteadlase Jaan Aruga kohtumine toimub erandina loengu vormis. Jaan kirjeldab selle põneva ja samal ajal meid kõiki igapäevaselt puudutava teema sisu järgnevalt:
Inimene on teistest loomadest ja tehisintellektist erinev … aga mis meid täpselt erinevaks teeb? Minu hüpotees on, et meie ajudes on üks algoritm, mis on aluseks paljule, mis me inimestena suudame. Läbi selle algoritmi üritab aju mõista, mis on asjade “taga” – see protsess viib järjest sügavamate arusaamadeni. See inimajus jooksev algoritm võib erinevates ajudes viia kunstini, uute äri-ideedeni, teadusavastusteni. Aga see sama algoritm võib mõnes teises ajus olla aluseks ka luulude tekkele.
Jaan otsib arutelu käigus vastuseid alljärgnevatele küsimustele:
- Kas inimaju on lihtsalt 1000 korda suurendatud hiire aju või on meie ajus midagi erilist?
- Mis tase oleks kõige parem, et inimmõistuse algoritme uurida?
- Kas on võimalik, et loovuse ja hullumeelsuse taga on samad algoritmid?
- Kuidas seda arvesse võtta oma argipäevas?
Jaan Aru on Tartu Ülikooli ajuteadlane ja psühholoog, kes on omandanud doktorikraadi Max Plancki aju-uuringute instituudis Frankfurdis. Oma teadustöö eest on ta pälvinud Barbara Wengeleri auhinna, 2016. aastal Eesti teaduse populariseerimise auhinna ja 2019. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia. Koos Talis Bachmanniga on ta kirjutanud raamatu „Tähelepanu ja teadvus“, mis ilmus 2009. aastal. Oma teise raamatu andis noor teadlane välja 2017. aasta algul ning selleks oli menukas aju, taju ja und käsitlev raamat “Ajust ja arust“.